Kuidas asutada korteriühistu?
Selleks, et kortermajas asutada toimiv ühistu, tuleks esmalt välja selgitada, millised on korteriomanike soovid.
Kui elanikud on seda meelt, et elamu paremaks haldamiseks ja hooldamiseks on ühistu loomine vajalik, kutsub initsiatiivgrupp (üldjuhul leidub igas majas ikka aktiivsemaid inimesi, kes ühistu loomist veavad) kokku korteriühistu asutamiskoosoleku.
Seejärel koostatakse asutamiskoosoleku päevakord, kus arutatakse läbi kõik punktid.
Kinnitatakse päevakord , valitakse koosoleku juhataja ja protokollija.
Otsustatakse korteriühistu asutamine ja nime valimine, võetakse vastu põhikiri.
Valitakse korteriühistu juhatus, vajadusel ka revisjonikomisjoni liikmed.
Kehtestatakse osamaks – tegemist on korteriühistu n-ö likviidsuskapitaliga – harilikult katab see ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.
Kui asutamine on seotud kuludega, otsustatakse koosolekul ka need ära jagada.
Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest – 50 % pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest.
Kui elanikud on seda meelt, et elamu paremaks haldamiseks ja hooldamiseks on ühistu loomine vajalik, kutsub initsiatiivgrupp (üldjuhul leidub igas majas ikka aktiivsemaid inimesi, kes ühistu loomist veavad) kokku korteriühistu asutamiskoosoleku.
Seejärel koostatakse asutamiskoosoleku päevakord, kus arutatakse läbi kõik punktid.
Kinnitatakse päevakord , valitakse koosoleku juhataja ja protokollija.
Otsustatakse korteriühistu asutamine ja nime valimine, võetakse vastu põhikiri.
Valitakse korteriühistu juhatus, vajadusel ka revisjonikomisjoni liikmed.
Kehtestatakse osamaks – tegemist on korteriühistu n-ö likviidsuskapitaliga – harilikult katab see ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.
Kui asutamine on seotud kuludega, otsustatakse koosolekul ka need ära jagada.
Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest – 50 % pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest.
Avaldus registrisse
Kui korteriomanikud on otsustanud korteriühistu asutamise, tuleb vastavasisuline avaldus teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
Kui soovite avalduse tõestamist notari poolt, hõlmab tõestamistasu ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamist.
Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult võrgulehe ettevotjaportaal.rik.ee kaudu.
Samuti tuleb kohtu registriosakonnale esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada ka valla- või linnasekretär.
Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend.
Uue korteriühistu registrisse kandmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjadega avaldus ühistu registrisse kandmise taotlusega, mis on adresseeritud kohtu registriosakonnale ja peab sisaldama järgmisi andmeid:
Ühistu nimi (nimes peab olema täiend «korteriühistu»), kirjas peab olema ühistu aadress (korteri ja maja nr; tänav või talu; asula, omavalitsuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber), samuti põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid .
Juhul kui juhatuse liikmete õigust esindada ühistut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta, tuleb lisada ka selliste piirangute kirjeldused.
Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme esindusõigusest täiesti ilma.
Oluline on ka meeles pidada, et juhatuse esimeheks olemine on ühistu sisene küsimus, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena.
Kui soovite avalduse tõestamist notari poolt, hõlmab tõestamistasu ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamist.
Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult võrgulehe ettevotjaportaal.rik.ee kaudu.
Samuti tuleb kohtu registriosakonnale esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada ka valla- või linnasekretär.
Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend.
Uue korteriühistu registrisse kandmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjadega avaldus ühistu registrisse kandmise taotlusega, mis on adresseeritud kohtu registriosakonnale ja peab sisaldama järgmisi andmeid:
Ühistu nimi (nimes peab olema täiend «korteriühistu»), kirjas peab olema ühistu aadress (korteri ja maja nr; tänav või talu; asula, omavalitsuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber), samuti põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid .
Juhul kui juhatuse liikmete õigust esindada ühistut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta, tuleb lisada ka selliste piirangute kirjeldused.
Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme esindusõigusest täiesti ilma.
Oluline on ka meeles pidada, et juhatuse esimeheks olemine on ühistu sisene küsimus, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena.
Olulised dokumendid
Registrisse kandmiseks tuleb esitada ka asutamiskoosoleku protokoll ning põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud.
Põhikiri peab sisaldama mittetulundusühingute seaduse §-s 7 nimetatud andmeid.
Lisaks tuleb ära näidata häälte jagunemine ühistu üldkoosolekul ning see, mis alustel ja korras tasuvad liikmed ühiseid majandamiskulusid.
Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid nad ei tohi seadusega vastuolus olla.
Juurde peavad olema lisatud ühingu sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-posti aadress jm) eraldi lehel, samuti täielik korteriühistu liikmete nimekiri (igaühe kohta nimi, isikukood või sünniaeg, liikmeksastumise aeg, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv ja tema osamaksu suurus) ning vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta või kui tegemist on kinnistusraamatusse kantud korteriomanditega, siis kinnistusraamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta.
Kindlasti peab olema lisatud riigilõivu tasumise tõend.
Kui mingil põhjusel on aga tarvis ühistu registriandmeid muuta, tuleb selleks esitada digitaalallkirjastatud või vähemalt ühe juhatuse liikme notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga.
Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Juhatuse uue liikme registrisse kandmiseks on lisaks vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud).
Põhikiri peab sisaldama mittetulundusühingute seaduse §-s 7 nimetatud andmeid.
Lisaks tuleb ära näidata häälte jagunemine ühistu üldkoosolekul ning see, mis alustel ja korras tasuvad liikmed ühiseid majandamiskulusid.
Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid nad ei tohi seadusega vastuolus olla.
Juurde peavad olema lisatud ühingu sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-posti aadress jm) eraldi lehel, samuti täielik korteriühistu liikmete nimekiri (igaühe kohta nimi, isikukood või sünniaeg, liikmeksastumise aeg, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv ja tema osamaksu suurus) ning vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta või kui tegemist on kinnistusraamatusse kantud korteriomanditega, siis kinnistusraamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta.
Kindlasti peab olema lisatud riigilõivu tasumise tõend.
Kui mingil põhjusel on aga tarvis ühistu registriandmeid muuta, tuleb selleks esitada digitaalallkirjastatud või vähemalt ühe juhatuse liikme notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga.
Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Juhatuse uue liikme registrisse kandmiseks on lisaks vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud).
AREM AITAB!
AREMi lepingulistele klientidele on KÜ asutamine tasuta.
Riigilõiv - 20 eurot.
Teenusena sisse ostes - 45 eurot (asutamiskoosoleku korraldamine ja läbiviimine, dokumentide esitamine registrile)
Riigilõiv - 20 eurot.
Riigilõiv - 20 eurot.
Teenusena sisse ostes - 45 eurot (asutamiskoosoleku korraldamine ja läbiviimine, dokumentide esitamine registrile)
Riigilõiv - 20 eurot.
