​​Miks on korteriühistu vajalik?

​Korteriühistu kaudu on kõikidel korteriomanikel võimalik ühiselt majandades tagada elamu kasutuskõlblikkus, väärtus, nõuetekohane haldamine ja hooldamine. Korteriühistu kaudu on võimalik kaasata elamu parendamisse kõik korteriomanikud, ühistu luuakse kõikide korteriomanike huvide esindamiseks. Toimiv ühistu saab sõlmida lepinguid erinevate teenuste osutajatega ühistu, mitte ühe korteriomaniku nimel. Ühistu võimaldab juurdepääsu Kredexi toetusmeetmele ja annab võimaluse võtta pangast laenu suuremate renoveerimistööde tegemiseks.
Alates 2018 aastast on korteriühistu loomine ka väikestes kortermajades kohustuslik.

​Mida on tarvis teada korteriühistu kohta?

​Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus.
Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandamiseks. 
Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
Korteriühistu on sundühistu – kui ta on nõutava enamuse otsusel loodud, kuuluvad sellesse kõik selle maja korteriomanikud.
Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

MIS on korterühistu osakapital?

Asutamiskoosolekul kehtestatakse ka ühistu osamaks. Osamaks on sissemakse, mille iga korteriühistu liige maksab korteriühistu moodustamisel. Nendest maksetest tekib korteriühistu osakapital ehk vara. See on n-ö tagavararaha ühe kuu käibe ulatuses. Vastavalt Korteriühistuseadusele ei või ühistu osakapital olla väiksem ühe kuu eeldatavatest kuludest.

Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.

KESKKÜTTe ja soe vesi

Sooja vee tariifi kehtestab KÜ üldkoosolekuga. Arvesse tuleb võtta järgnevaid punkte.

* Kaugküttel on paigaldatud 1 energiaarvesti, mis mõõdab MWh. Kuidas sel puhul arvutada sooja vee ja keskkütte hinda?

Vee soojendamine tarbib energiat:
5°-st – 55 °C –ni = (55-5) * 1,163* 10 -3= 0,05815 MWh/m3

Energia hind (€/MWh) X 1 m3 vee soojandamise kulu (0,05815 MWh/m3) X 1,3 (30% soojuskadu torustikes) = €/m3

Näiteks kui MWh = 60.78 €, siis 
0,05815 MWh/m3 * 60,78 € * 1,3 = 4,60 €/m3

Vee soojendamise hind ei sisalda vee hinda (külma vee hinda)! 

Kui külm vesi maksab 2.70 €/m3, siis soe vesi maksab 7.30 €/m3 (2.7 + 4.6)​.

Arvetel võlgnevus

Arvete tasumisel on vaja järgida 2 olulist reeglit:
1. Maksetähtaeg

Arved esitatakse kuu viimase päeva seisuga (30 või 31).
Näiteks 31.01.2020 esitatakse üüriarve. 25.02.2020 on makse tähtaeg. Kui arve tasutakse peale tähtaega, siis läheb arve võlgnevusse. Tähtis on teostada maksed ennem tähtaega, et ei tekiks segadust ja kui juhtub makse tehtud olema peale tähtaega, siis raha kuskile ei kao. Arvel võib olla võlgnevus, aga reaalselt on raha makstud.
TASUGE ARVET ÕIGEAEGSLT!

2. Viitenumber (muutumatu)
Arvete tasumisel saate tasuda viitenumbri alusel. See on muutumatu ja makseid saavad teha ka kolmandat isikud. Kui viitenumbrit kasutada, siis ei ole vaja selgitusi lisada.
KASUTAGE VIITENUMBRIT!

kuidas esitada veenäitu?

Veenäitusid kogume otse haldusprogrammi digimaja.ee
Selleks tuleb elanikele e-posti meeldetuletus näidu sisestamiseks. Elanik saab sisestada näidu ilma sisse logimata (otse avatud lehel).

Kellel e-post puudub saab esitada veenäitu helistades 58772000!

prügiarvestus

Prügikulu arvestamisel on 3 versiooni:
1. Korteri põhiselt (kulu jaotatud kõigi korterite vahel võrdselt).
Enamlevinud viis prügikulu jaotamiseks. Prügiveo hind on suhteliselt madal (2-3 €/korter). Seetõttu on mõistlik jaotada prügi kõigi vahel võrdselt. Kas on korter tühi või mitte? Kas korteris on 1 inimene või 3 inimest?

2. Üldpinna põhiselt (kulu jaotatakse korterite vahel arvestades korterite üldpindasid).
Vähem levinud viis prügikulu jaotamiseks. Suuremad korterid maksavad rohkem, väiksemad vähem. Ei ole teada, kas korter on tühi tasumise kohustus ikkagi.

3. Elanike vahel.
Väiksemad isemajandavad KÜ kasutavad seda meetodi. Küll aga läbipaistvama ja korrektse majandamise puhul ei ole selline meetod seadustega kooskõlas. Korter kui elupind on suletud üksus ja elupinna andmeid (isikuandmeid) tohib koguda kui selleks on mõjuv põhjus. Prügikulu jaotamine ei ole mõjuv põhjus. Pealegi inimeste arvutamine võib kaasa tuua rohkem tööd, kulutusi ja pingeid. 

klienditeenundus ja 24/7 avariiliin

+372 58 77 2000
Klienditeenindus on E-R 8-17.
Avariiliin on 24/7

Palume tööajavälisel ajal mitte teha klienditeenindusalaseid kõnesid (päringud)!
Töövälisel ajal saata e-kiri info@ky.arem.ee

Tervikrenoveerimised

Suuremahulised renoveerimistööd nõuavad pikka ettevalmistuse aega. Ideest teostuseni võib kuluda kuni 3 aastat.
Oluline on KÜ liikmete meelekindlus!
​
Eeltöö:
1. Eel - või põhiprojekti tellimine.
2. Eskiisi kinnitamine.
3. Ehitusteatise väljastamine.
4. Ehituse pakkumine.
5. Ehitusjärelvalve pakkumine.
6. Kindlustuse pakkumine.
7. Renoveerimise eelarve.
8. Panga laenu taotlus.
9. Üldkoosolek kinnitab panga tingimused. 
10. Lepingute (panga, ehitaja, ehitusjärelvalve) sõlmimine.

Renoveerimistööd ilma projektita

Ehitusseaduse järgi võib asendada amortiseerunud osa samasugust tüüpi uuega. Sellega ei tohi muutuda kihilisus ega muud parameetrid.

Eeltöö:
1. Ehituskonsultandi akt.
​2. Ehitaja pakkumine.
3. Ehitusjärelvalve pakkumine.
4. Eelarve.
5. Lepingute sõlmimine.

Miks postiarved saadetakse läbi omniva?

Arveid ei vii haldur postkasti. Arved saadetakse läbi Omniva keskkonna, et tõendada arvete saatmist.