Miks on korteriühistu vajalik?
Korteriühistu kaudu on kõikidel korteriomanikel võimalik ühiselt majandades tagada elamu kasutuskõlblikkus, väärtus, nõuetekohane haldamine ja hooldamine. Korteriühistu kaudu on võimalik kaasata elamu parendamisse kõik korteriomanikud, ühistu luuakse kõikide korteriomanike huvide esindamiseks. Toimiv ühistu saab sõlmida lepinguid erinevate teenuste osutajatega ühistu, mitte ühe korteriomaniku nimel. Ühistu võimaldab juurdepääsu Kredexi toetusmeetmele ja annab võimaluse võtta pangast laenu suuremate renoveerimistööde tegemiseks.
Alates 2018 aastast on korteriühistu loomine ka väikestes kortermajades kohustuslik.
Alates 2018 aastast on korteriühistu loomine ka väikestes kortermajades kohustuslik.
Mida on tarvis teada korteriühistu kohta?
Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus.
Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandamiseks.
Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
Korteriühistu on sundühistu – kui ta on nõutava enamuse otsusel loodud, kuuluvad sellesse kõik selle maja korteriomanikud.
Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandamiseks.
Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
Korteriühistu on sundühistu – kui ta on nõutava enamuse otsusel loodud, kuuluvad sellesse kõik selle maja korteriomanikud.
Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
MIS on korterühistu osakapital?
Asutamiskoosolekul kehtestatakse ka ühistu osamaks. Osamaks on sissemakse, mille iga korteriühistu liige maksab korteriühistu moodustamisel. Nendest maksetest tekib korteriühistu osakapital ehk vara. See on n-ö tagavararaha ühe kuu käibe ulatuses. Vastavalt Korteriühistuseadusele ei või ühistu osakapital olla väiksem ühe kuu eeldatavatest kuludest.
Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.
Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.
KESKKÜTTe ja soe vesi
Sooja vee tariifi kehtestab KÜ üldkoosolekuga. Arvesse tuleb võtta järgnevaid punkte.
* Kaugküttel on paigaldatud 1 energiaarvesti, mis mõõdab MWh. Kuidas sel puhul arvutada sooja vee ja keskkütte hinda?
Vee soojendamine tarbib energiat:
5°-st – 55 °C –ni = (55-5) * 1,163* 10 -3= 0,05815 MWh/m3
Energia hind (€/MWh) X 1 m3 vee soojandamise kulu (0,05815 MWh/m3) X 1,3 (30% soojuskadu torustikes) = €/m3
Näiteks kui MWh = 60.78 €, siis
0,05815 MWh/m3 * 60,78 € * 1,3 = 4,60 €/m3
Vee soojendamise hind ei sisalda vee hinda (külma vee hinda)!
Kui külm vesi maksab 2.70 €/m3, siis soe vesi maksab 7.30 €/m3 (2.7 + 4.6).
* Kaugküttel on paigaldatud 1 energiaarvesti, mis mõõdab MWh. Kuidas sel puhul arvutada sooja vee ja keskkütte hinda?
Vee soojendamine tarbib energiat:
5°-st – 55 °C –ni = (55-5) * 1,163* 10 -3= 0,05815 MWh/m3
Energia hind (€/MWh) X 1 m3 vee soojandamise kulu (0,05815 MWh/m3) X 1,3 (30% soojuskadu torustikes) = €/m3
Näiteks kui MWh = 60.78 €, siis
0,05815 MWh/m3 * 60,78 € * 1,3 = 4,60 €/m3
Vee soojendamise hind ei sisalda vee hinda (külma vee hinda)!
Kui külm vesi maksab 2.70 €/m3, siis soe vesi maksab 7.30 €/m3 (2.7 + 4.6).
Arvetel võlgnevus
Arvete tasumisel on vaja järgida 2 olulist reeglit:
1. Maksetähtaeg
Arved esitatakse kuu viimase päeva seisuga (30 või 31).
Näiteks 31.01.2020 esitatakse üüriarve. 25.02.2020 on makse tähtaeg. Kui arve tasutakse peale tähtaega, siis läheb arve võlgnevusse. Tähtis on teostada maksed ennem tähtaega, et ei tekiks segadust ja kui juhtub makse tehtud olema peale tähtaega, siis raha kuskile ei kao. Arvel võib olla võlgnevus, aga reaalselt on raha makstud.
TASUGE ARVET ÕIGEAEGSLT!
2. Viitenumber (muutumatu)
Arvete tasumisel saate tasuda viitenumbri alusel. See on muutumatu ja makseid saavad teha ka kolmandat isikud. Kui viitenumbrit kasutada, siis ei ole vaja selgitusi lisada.
KASUTAGE VIITENUMBRIT!
1. Maksetähtaeg
Arved esitatakse kuu viimase päeva seisuga (30 või 31).
Näiteks 31.01.2020 esitatakse üüriarve. 25.02.2020 on makse tähtaeg. Kui arve tasutakse peale tähtaega, siis läheb arve võlgnevusse. Tähtis on teostada maksed ennem tähtaega, et ei tekiks segadust ja kui juhtub makse tehtud olema peale tähtaega, siis raha kuskile ei kao. Arvel võib olla võlgnevus, aga reaalselt on raha makstud.
TASUGE ARVET ÕIGEAEGSLT!
2. Viitenumber (muutumatu)
Arvete tasumisel saate tasuda viitenumbri alusel. See on muutumatu ja makseid saavad teha ka kolmandat isikud. Kui viitenumbrit kasutada, siis ei ole vaja selgitusi lisada.
KASUTAGE VIITENUMBRIT!
kuidas esitada veenäitu?
Veenäitusid kogume otse haldusprogrammi digimaja.ee
Selleks tuleb elanikele e-posti meeldetuletus näidu sisestamiseks. Elanik saab sisestada näidu ilma sisse logimata (otse avatud lehel).
Kellel e-post puudub saab esitada veenäitu helistades 58772000!
Selleks tuleb elanikele e-posti meeldetuletus näidu sisestamiseks. Elanik saab sisestada näidu ilma sisse logimata (otse avatud lehel).
Kellel e-post puudub saab esitada veenäitu helistades 58772000!
prügiarvestus
Prügikulu arvestamisel on 3 versiooni:
1. Korteri põhiselt (kulu jaotatud kõigi korterite vahel võrdselt).
Enamlevinud viis prügikulu jaotamiseks. Prügiveo hind on suhteliselt madal (2-3 €/korter). Seetõttu on mõistlik jaotada prügi kõigi vahel võrdselt. Kas on korter tühi või mitte? Kas korteris on 1 inimene või 3 inimest?
2. Üldpinna põhiselt (kulu jaotatakse korterite vahel arvestades korterite üldpindasid).
Vähem levinud viis prügikulu jaotamiseks. Suuremad korterid maksavad rohkem, väiksemad vähem. Ei ole teada, kas korter on tühi tasumise kohustus ikkagi.
3. Elanike vahel.
Väiksemad isemajandavad KÜ kasutavad seda meetodi. Küll aga läbipaistvama ja korrektse majandamise puhul ei ole selline meetod seadustega kooskõlas. Korter kui elupind on suletud üksus ja elupinna andmeid (isikuandmeid) tohib koguda kui selleks on mõjuv põhjus. Prügikulu jaotamine ei ole mõjuv põhjus. Pealegi inimeste arvutamine võib kaasa tuua rohkem tööd, kulutusi ja pingeid.
1. Korteri põhiselt (kulu jaotatud kõigi korterite vahel võrdselt).
Enamlevinud viis prügikulu jaotamiseks. Prügiveo hind on suhteliselt madal (2-3 €/korter). Seetõttu on mõistlik jaotada prügi kõigi vahel võrdselt. Kas on korter tühi või mitte? Kas korteris on 1 inimene või 3 inimest?
2. Üldpinna põhiselt (kulu jaotatakse korterite vahel arvestades korterite üldpindasid).
Vähem levinud viis prügikulu jaotamiseks. Suuremad korterid maksavad rohkem, väiksemad vähem. Ei ole teada, kas korter on tühi tasumise kohustus ikkagi.
3. Elanike vahel.
Väiksemad isemajandavad KÜ kasutavad seda meetodi. Küll aga läbipaistvama ja korrektse majandamise puhul ei ole selline meetod seadustega kooskõlas. Korter kui elupind on suletud üksus ja elupinna andmeid (isikuandmeid) tohib koguda kui selleks on mõjuv põhjus. Prügikulu jaotamine ei ole mõjuv põhjus. Pealegi inimeste arvutamine võib kaasa tuua rohkem tööd, kulutusi ja pingeid.
klienditeenundus ja 24/7 avariiliin
+372 58 77 2000
Klienditeenindus on E-R 8-17.
Avariiliin on 24/7
Palume tööajavälisel ajal mitte teha klienditeenindusalaseid kõnesid (päringud)!
Töövälisel ajal saata e-kiri info@ky.arem.ee
Klienditeenindus on E-R 8-17.
Avariiliin on 24/7
Palume tööajavälisel ajal mitte teha klienditeenindusalaseid kõnesid (päringud)!
Töövälisel ajal saata e-kiri info@ky.arem.ee
Tervikrenoveerimised
Suuremahulised renoveerimistööd nõuavad pikka ettevalmistuse aega. Ideest teostuseni võib kuluda kuni 3 aastat.
Oluline on KÜ liikmete meelekindlus!
Eeltöö:
1. Eel - või põhiprojekti tellimine.
2. Eskiisi kinnitamine.
3. Ehitusteatise väljastamine.
4. Ehituse pakkumine.
5. Ehitusjärelvalve pakkumine.
6. Kindlustuse pakkumine.
7. Renoveerimise eelarve.
8. Panga laenu taotlus.
9. Üldkoosolek kinnitab panga tingimused.
10. Lepingute (panga, ehitaja, ehitusjärelvalve) sõlmimine.
Oluline on KÜ liikmete meelekindlus!
Eeltöö:
1. Eel - või põhiprojekti tellimine.
2. Eskiisi kinnitamine.
3. Ehitusteatise väljastamine.
4. Ehituse pakkumine.
5. Ehitusjärelvalve pakkumine.
6. Kindlustuse pakkumine.
7. Renoveerimise eelarve.
8. Panga laenu taotlus.
9. Üldkoosolek kinnitab panga tingimused.
10. Lepingute (panga, ehitaja, ehitusjärelvalve) sõlmimine.
Renoveerimistööd ilma projektita
Ehitusseaduse järgi võib asendada amortiseerunud osa samasugust tüüpi uuega. Sellega ei tohi muutuda kihilisus ega muud parameetrid.
Eeltöö:
1. Ehituskonsultandi akt.
2. Ehitaja pakkumine.
3. Ehitusjärelvalve pakkumine.
4. Eelarve.
5. Lepingute sõlmimine.
Eeltöö:
1. Ehituskonsultandi akt.
2. Ehitaja pakkumine.
3. Ehitusjärelvalve pakkumine.
4. Eelarve.
5. Lepingute sõlmimine.
Miks postiarved saadetakse läbi omniva?
Arved saadetakse läbi Omniva keskkonna, et (vajadusel) tõendada arvete saatmist.
Üldkoosolek, volitus, protokoll, toimumise aeg ja koht
ÜLDKOOSOLEK
* Üldkoosolek on vähemalt 1* aastas toimuv korteriomanike koosolek. Koosoleku käigus võetakse vastu vajalikud otsused, millega määratakse uue aasta majandamise suund, kinnitatakse eelmise majandusaasta aruanne.
Üldkoosolek ei ole korteriomanikule kohustuslik kuid väga soovitatav.
* Üldkoosolek on enamasti otsustav koosolek. Dokumendid saadetakse vähemalt 7 päeva ette, mille jooksul on korteriomanikel võimalus nendega tutvuda ja esitada küsimusi. Mõningate spetsiifilistele küsimustele vastamiseks on tarvis aega ja elektroonilisi seadmeid. Koosoleku sujuvamaks kulgemiseks on soovitav küsimustel selguse saada ennem koosoleku algust.
VOLITUS
* Kui korteriomnaik ei saa ise osaleda koosolekul, siis saab ta volitada kedagi teist (sugulast, sõpra või korteriomanikku) esindama üldkoosolekul, et koosolek saaks kokku nõutud kvoorumi ja et, teiste kohale tulnute aeg raisku ei läheks.
PROTOKOLL
* Seaduse järgi tuleb protokoll koostada 2 päeva jooksul ja saata see korteriomanikele.
AREMi halduses koostatakse protokolli koosoleku ajal. See vaadatakse üle ja kinnitatakse KÜ liikmete poolt vahetult peale koosoleku lõppu.
TOIMUMISE KOHT
* Korteriühistu üldkoosolek korraldatakse AREMi büroos või renditakse sobivad ruumid, mis on hästi ventileeritud, valgustatud ja sobilikud koosoleku läbiviimiseks. Juhul kui korteriühistu asub kohas, kus puudub ligidal sarnane võimalus, siis korraldatakse koosolek korterühistu territooriumil.
TOIMUMISE AEG
* Kõigile korteriomanikele sobivat aega leida ei ole võimalik. Mida suurem on maja, seda keerulisem on sobivat aega leida.
* Korteriühistu üldkoosolek on väga tähtis osa korteriühistu majandamisel ja selle aeg valitakse selliselt, mil inimesed oleksid kõige aktiivsemad kaasamõtlema. Liialt hiline aeg, tööpäeva lõpus ei pruugi saavutada sobivat tulemust ja tulemused näitavad, et inimesed on väsinud olekus mitte nii koostööaldid.
Kinnisvara on KÜ liikme jaoks tavaliselt kõige hinnalisem vara, selle majandamise suuna valik väga prioriteetne. Ja kui tõesti ei saa kuidagi osaleda koosolekul (mis toimub minimaalselt 1* aastas), siis saab korteriomanik teha VOLITUSE, et austad teiste kohale tulnute aega.
* Üldkoosolek on vähemalt 1* aastas toimuv korteriomanike koosolek. Koosoleku käigus võetakse vastu vajalikud otsused, millega määratakse uue aasta majandamise suund, kinnitatakse eelmise majandusaasta aruanne.
Üldkoosolek ei ole korteriomanikule kohustuslik kuid väga soovitatav.
* Üldkoosolek on enamasti otsustav koosolek. Dokumendid saadetakse vähemalt 7 päeva ette, mille jooksul on korteriomanikel võimalus nendega tutvuda ja esitada küsimusi. Mõningate spetsiifilistele küsimustele vastamiseks on tarvis aega ja elektroonilisi seadmeid. Koosoleku sujuvamaks kulgemiseks on soovitav küsimustel selguse saada ennem koosoleku algust.
VOLITUS
* Kui korteriomnaik ei saa ise osaleda koosolekul, siis saab ta volitada kedagi teist (sugulast, sõpra või korteriomanikku) esindama üldkoosolekul, et koosolek saaks kokku nõutud kvoorumi ja et, teiste kohale tulnute aeg raisku ei läheks.
PROTOKOLL
* Seaduse järgi tuleb protokoll koostada 2 päeva jooksul ja saata see korteriomanikele.
AREMi halduses koostatakse protokolli koosoleku ajal. See vaadatakse üle ja kinnitatakse KÜ liikmete poolt vahetult peale koosoleku lõppu.
TOIMUMISE KOHT
* Korteriühistu üldkoosolek korraldatakse AREMi büroos või renditakse sobivad ruumid, mis on hästi ventileeritud, valgustatud ja sobilikud koosoleku läbiviimiseks. Juhul kui korteriühistu asub kohas, kus puudub ligidal sarnane võimalus, siis korraldatakse koosolek korterühistu territooriumil.
TOIMUMISE AEG
* Kõigile korteriomanikele sobivat aega leida ei ole võimalik. Mida suurem on maja, seda keerulisem on sobivat aega leida.
* Korteriühistu üldkoosolek on väga tähtis osa korteriühistu majandamisel ja selle aeg valitakse selliselt, mil inimesed oleksid kõige aktiivsemad kaasamõtlema. Liialt hiline aeg, tööpäeva lõpus ei pruugi saavutada sobivat tulemust ja tulemused näitavad, et inimesed on väsinud olekus mitte nii koostööaldid.
Kinnisvara on KÜ liikme jaoks tavaliselt kõige hinnalisem vara, selle majandamise suuna valik väga prioriteetne. Ja kui tõesti ei saa kuidagi osaleda koosolekul (mis toimub minimaalselt 1* aastas), siis saab korteriomanik teha VOLITUSE, et austad teiste kohale tulnute aega.
